Tuesday, November 8, 2011

Ukraina:)

Kunagi ammu ma ühes postituses kirjutasin, et ühikasse sissesaamise mured on lahendatud, kuid oiiii, kaugel sellest. Minul, Triinul ja Ele-Riinul on kaks hoiatust, neli võib kokku olla ja siis on vist head aega. Aga seda rääkisid need meie vahtad siin, nii et ma arvan, et tõepõhja pole. Mingi aeg nad ütlesid ka siis, kui me õhtul kell kuus õue läksime, et vaadake, et ikka 11 kodus olete. Kuid suhted paranesid, kui me SUBBOTNIKUL tööd rabasime Venemaa hüvanguks. Okei, tegelikult riisusime ühika ees tunnikese lehti (kirja saime viis, pluss tegime pilte ka ja nüüd on need pildid peasissekäigu juures:D) ja tegelikult oli see hullult tore laupäeva pärastlõuna. Noo igatahes ma ei käinud mingi 3 nv väljas ja nüüd see nv otsustasimegi siis kuueni õues olla. Vabalt õnnestus, aeg lendas. Barakis muidugi. Parim asi, mis juhtuda sai, oli see, et tutvusime Mehdi sõbra sõpradega, kes ütlesid, et nad lähevad homme Ukrainasse ja Ele-Riin, tubli tüdruk, ütles, et ega me tuleme ka. Ja no ei olnudki jerunda:D Reedel, djen narodnogo edinstval siis sõitsimegi piiri taha:)) Harkovisse (või Kharkiv, palju variatsoone) sõitsime mingi 7 tundi, kuigi piiril läks ka suhteliselt kaua aega. Aga nalja sai seal, govorite potsemu ja DNA ja kuidas nad meie viisast tüki endale rebisid, meil oli et eiiii, meil on seda vaja, aga tegelikult oli asi muidugi õige. Linn oli üpriski broneeritud, kuid lõpuks saime ühte väga ilusasse hotelli, niiii mõnus oli jälle pehmes voodis magada!
Järgmine hommik kohe loomaaeda! Nädala sees juba teine kord:D Ja see oli nii mõnus, et loomi võis ise sööta, nii nunnnuuu, mul ei saa vist kunagi loomadest isu täis. Pärast seda turistisime linna peal. Nt on Harkovis väljak, mis on Euroopas suuruselt kuues, maailmas kaheteistkümnes. Vaatasime muidugi kirikuid, pamjatnikuid, turgu, kus üks naine kinkis Ele-Riinule sõrmuse ja üks mees mulle ühe talismani, sest nagu ikka siin, olime sealgi kapustata. Kuid inimesed olid nii sõbralikud, et oeh, armusime Ukrainasse :) Ja käisime söömas! Ohh, muidugi olid kohustuslikud borš ja Kiievi kotlet. Teekaaslased kohtusid seal söögikohas täiesti juhuslikult oma voronežlastest sõpradega, siis käisime veel nendega kõik koos ühes megasuuures pargis, mis aga õhtul oli päris hirmus. Ja pärast läksime veel samma söögikohta: vareenikud ja blintsikud:) Ja muideee, meie hotelli lähedal asuvas poes müüdi Vana Tallinnat, võite kolm korda arvata, kes oli sellest nii vapustatud:D Kinkisimegi siis ühe pudeli poistele.
Ohhh, terve reis oli väga-väga hea. Ütleme nii, et kui ma siin mõnele viimasele nädalale tagasi mõtlen, on need suhteliselt hallid olnud, kuid see oli totaalselt värviline sel juhul. Ja meie reisikaaslased Aleksandr ja Jevgeni olid väga toredad, täiesti bezopasnõi ja nestrannõi reis. Ja nalja sai palju, no eriti meie kulul. Aga jaa, ma mõtlesin, et kui mul on dilemma, kas teha midagi või minna kuhugi, mis võib-olla on ohtlik, kuid kindlasti on väga meeliülendav, siis ma valin kindla peale mineku. Ei saa ju midagi tegemata jätta sp, et see VÕIB-OLLA pole hea valik. Aga ärge muretsege, mu sisetunne on mind ka Venemaal aidanud ja ma ikka väga võtan selle nõu kuulda :)






Рыбка'ga :)



"Я была здесь" :D
TERE ukraina keeles :)


See suur väljak.
Mmmm. Algne plaan, et ma Venemaal midagi ei söö ja täiega alla võtan, asendus sellega, et söön kõike ja just nii rasvast kui kätte antakse :D


Täiesti normaalne. Tolko v Rossii. Autojuht, vajuta nupule. :D



Wednesday, November 2, 2011

Москва слезам не верит

Eelmine nädalavahetus möödus väikesel ekskursioonil Sergiev Posadi ja Moskvasse. Esimene on õigeusupealinn, väike palverändurite keskus. Seal on ringis mingi 12 kirikut ning seal asub suurim õigeusklikest meeste klooster. Ja kirikud olid väga ilusad, ei saa just Kadrina kirikuga võrrelda. Pealegi on see ka koht, kus valmistati esimene matrjoška! Õhtul käisime väljas, kus meie Tatjana meiega väga avameelne oli, mõnus õhtu. Ja hotell oli ka väga hea, pole niiii kaua nii hästi ja heas voodis maganud. Järgmisel päeval Moskva zoopark, Kreml kone4no ja Krasnaja plošad ja lõpuks ka Starõi Arbat, glavnõi korpus MGU, turistiturg jms. No väga turisti4eskii, kuid peamised-peamised kohad on nähtud ja jääb vaid üle veel tagasi minna ja kaeda linna kohalike saatel. Öö veetsime bussis, öäkk. Laura, mäletad jah:D Õnneks meil SUURTEL (kooliekskursioon) oli igaühel oma pink, sai veidi normaalsemalt magada. Muidu oli mõnus vahelduseks Voronežist välja saada, juba valmivad peas uued plaanid, kuhu minna-mida teha. Ma pean vaid veidi hakkajam olema..

Pildid on kahjuks ajaliselt täiesti vastupidides järjekorras :D



Sergiev Posadis saime makarone ja sardelli hommikusöögiks, Moskvas lõunasöögiks makarone (pluss ülihea riisisalat ja ka väga hea seenesupp õnneks)

nelja šokolaadi muffin :)) (enne seda käisime kõrvalolevas kohas söömas pelmeene ja vinegretti, väga vene)


конфетный собор ;)

Времена года и Брет Метскюла

Mundris mal4iški ja meil Ele-Riinuga nalja kui palju:D

золотая осень (muide, mul on venekeelne klaviatuur peas:D)




Liisu, mõtlesin su peale :)

Белуха, oli ikka väga võimas. Delfiini-, hülge- ja beluhašõu :D (2 tundi loomaaias on ilmselgelt liiga lühike aeg!!)

Ma olekski võinud pingviinipoisse vaatama jääda, nii nunnud ja naljakad :D






Mmm, väga küüslaugune borš. Muide, me paneme ise ka iga söögi sisse siin peaaegu küüslauku, rašastume :)


Ilmselgelt oli terve linn väga pravoslavnõi. Aga vaadake kui ägedad käed mul on. Öökapil oli ka Piibel.




Vot tak. Tegelikult on mul veel niiii palju pilte jagada, aga mingi teine päev :)

Sunday, October 2, 2011

Juba üle kuu aja siin olnud..

Tundub, nagu oleks vahepealne aeg möödunud vaid selleks, et meid kultuursemaks muuta. Ehk käisime vaatamas kaht balletti, külastasime 3 tunni tee kaugusel asuvat naistekloostrit. Väga palju aastaid tagasi ulatus meri sinnani ning nüüd on seal kriidimäed, mille sisemus on ära uuristatud ja mis on kirikuteks tehtud. Väga eriline koht. Ma ikka mõtlen, et võtan vist kunagi oma elust aastase puhkuse ja lähen kloostrisse lugema ja keeli õppima:) Pealegi mulle sobivad nunnariided. Veel tutvustasime ühel laupäeval (sest nad käivad laupäeval ka koolis) oma kodumaad 200 vene noorele ning laulsime sh koos liigutustega Põdramaja, kusjuures eelmine õhtu oli veninud veidi pikale spontaanse Baraki külastuse pärast ning järgmine päev väisasime vene noorte diskot, kus me Triinuga üritasime neile õpetada "Me lähme rukkist lõikama". Oh milline fiasko:D.. Ja ma ütlen, et ballett on minu jaoks. Luikede järv oli muidugi täiesti Venemaa kohustuslik spektakl ja seda väärt. Väga ilus lavakujundus, tantsijad ja tantsud, lõpus võttis ka silma märjaks. Nädal aega hiljem käisime vaatamas „1001 ööd“. Hmm, ma saan täiesti aru, miks see nõukogude ajal keelatud oli oma intiimsuse tõttu.. Millised tantsud… Ja kostüümid. Väga uhke! Üleeile käisime Puškini tänaval Voroneži kunstnike näitusel. Silm puhkas. Pärast kirjutasin Võiduväljakul emmele kaarte, kohe näha, et rohkem vaba aega. Ja täna käisime Voroneži muuseumis, kus muide on Tartu Ülikooli kunstikogu, mida voronežlased ei taha meile tagasi anda. See koosneb antiikaegsetest skulptuuridest, vaasidest, müntidest.. Oleme erinevate õppejõududega ka sellest rääkinud, see on lihtsalt poliitika ja arvatavasti ei saagi me neid tagasi, sest venelased ütlevad, et kuna TÜ oli Vene impeeriumi osa, siis võivad need ka siia jääda. Tegelikult toodi need siia, et mitte ette jääda Esimesele maailmasõjale ja Tartu rahulepingus on kirjas, et peab need tagastama, aga seda lükatakse kogu aeg edasi. Samas olid need ju kingitud balti aadlike poolt just Tartu ülikoolile, sest see oli ka nende vaimsuse kandja.. Nii et saaga jätkub. Ja veel oli seal kuulsate vene kunstnike maalid ja ka eurooplaste omad. Meil kõigil on ka juba omad lemmikud tekkinud tundide käigus ja siis oli nii mõnus käia ja vaadata, et see on ju tuttav ja tead juba mingit lugu ka selle või teise maali kohta. Meil ongi üks aine – Voroneži krai kultuur –, mille raames toimuvad erinevad ekskursioonid ja väljaskäigud ja siis alati enne neid me räägime lahti, mis ja miks midagi toimub selles kohas, kuhu me läheme. Et ei lähe nt muuseumisse tühja lehena, vaid algteadmistega, mis on väga positiivne.

Koolis käime ka ikka. Aga meil pole enam ühikas netti meie toas, kuna kuu aega sai läbi ja meil pole sularaha, et uuesti Internetti osta, sp oleme Triinuga siin kino wifis ja räägin koolist kunagi teine kord, meil on väga põnevad ained, nii et jagan neid teiegagi :)



Ülimaitsvad vareenikud:)

Tervitused Anetile!


Plošad pobedõ...

Sünnipäevale täna! (ja sp ma nüüd lippangi, olge musid!)


Olen täiega baba juba ju :D