Kunagi ammu ma ühes postituses kirjutasin, et ühikasse sissesaamise mured on lahendatud, kuid oiiii, kaugel sellest. Minul, Triinul ja Ele-Riinul on kaks hoiatust, neli võib kokku olla ja siis on vist head aega. Aga seda rääkisid need meie vahtad siin, nii et ma arvan, et tõepõhja pole. Mingi aeg nad ütlesid ka siis, kui me õhtul kell kuus õue läksime, et vaadake, et ikka 11 kodus olete. Kuid suhted paranesid, kui me SUBBOTNIKUL tööd rabasime Venemaa hüvanguks. Okei, tegelikult riisusime ühika ees tunnikese lehti (kirja saime viis, pluss tegime pilte ka ja nüüd on need pildid peasissekäigu juures:D) ja tegelikult oli see hullult tore laupäeva pärastlõuna. Noo igatahes ma ei käinud mingi 3 nv väljas ja nüüd see nv otsustasimegi siis kuueni õues olla. Vabalt õnnestus, aeg lendas. Barakis muidugi. Parim asi, mis juhtuda sai, oli see, et tutvusime Mehdi sõbra sõpradega, kes ütlesid, et nad lähevad homme Ukrainasse ja Ele-Riin, tubli tüdruk, ütles, et ega me tuleme ka. Ja no ei olnudki jerunda:D Reedel, djen narodnogo edinstval siis sõitsimegi piiri taha:)) Harkovisse (või Kharkiv, palju variatsoone) sõitsime mingi 7 tundi, kuigi piiril läks ka suhteliselt kaua aega. Aga nalja sai seal, govorite potsemu ja DNA ja kuidas nad meie viisast tüki endale rebisid, meil oli et eiiii, meil on seda vaja, aga tegelikult oli asi muidugi õige. Linn oli üpriski broneeritud, kuid lõpuks saime ühte väga ilusasse hotelli, niiii mõnus oli jälle pehmes voodis magada!
Järgmine hommik kohe loomaaeda! Nädala sees juba teine kord:D Ja see oli nii mõnus, et loomi võis ise sööta, nii nunnnuuu, mul ei saa vist kunagi loomadest isu täis. Pärast seda turistisime linna peal. Nt on Harkovis väljak, mis on Euroopas suuruselt kuues, maailmas kaheteistkümnes. Vaatasime muidugi kirikuid, pamjatnikuid, turgu, kus üks naine kinkis Ele-Riinule sõrmuse ja üks mees mulle ühe talismani, sest nagu ikka siin, olime sealgi kapustata. Kuid inimesed olid nii sõbralikud, et oeh, armusime Ukrainasse :) Ja käisime söömas! Ohh, muidugi olid kohustuslikud borš ja Kiievi kotlet. Teekaaslased kohtusid seal söögikohas täiesti juhuslikult oma voronežlastest sõpradega, siis käisime veel nendega kõik koos ühes megasuuures pargis, mis aga õhtul oli päris hirmus. Ja pärast läksime veel samma söögikohta: vareenikud ja blintsikud:) Ja muideee, meie hotelli lähedal asuvas poes müüdi Vana Tallinnat, võite kolm korda arvata, kes oli sellest nii vapustatud:D Kinkisimegi siis ühe pudeli poistele.
Ohhh, terve reis oli väga-väga hea. Ütleme nii, et kui ma siin mõnele viimasele nädalale tagasi mõtlen, on need suhteliselt hallid olnud, kuid see oli totaalselt värviline sel juhul. Ja meie reisikaaslased Aleksandr ja Jevgeni olid väga toredad, täiesti bezopasnõi ja nestrannõi reis. Ja nalja sai palju, no eriti meie kulul. Aga jaa, ma mõtlesin, et kui mul on dilemma, kas teha midagi või minna kuhugi, mis võib-olla on ohtlik, kuid kindlasti on väga meeliülendav, siis ma valin kindla peale mineku. Ei saa ju midagi tegemata jätta sp, et see VÕIB-OLLA pole hea valik. Aga ärge muretsege, mu sisetunne on mind ka Venemaal aidanud ja ma ikka väga võtan selle nõu kuulda :)
Рыбка'ga :)
"Я была здесь" :D
TERE ukraina keeles :)
See suur väljak.
Mmmm. Algne plaan, et ma Venemaal midagi ei söö ja täiega alla võtan, asendus sellega, et söön kõike ja just nii rasvast kui kätte antakse :D
Täiesti normaalne. Tolko v Rossii. Autojuht, vajuta nupule. :D
Järgmine hommik kohe loomaaeda! Nädala sees juba teine kord:D Ja see oli nii mõnus, et loomi võis ise sööta, nii nunnnuuu, mul ei saa vist kunagi loomadest isu täis. Pärast seda turistisime linna peal. Nt on Harkovis väljak, mis on Euroopas suuruselt kuues, maailmas kaheteistkümnes. Vaatasime muidugi kirikuid, pamjatnikuid, turgu, kus üks naine kinkis Ele-Riinule sõrmuse ja üks mees mulle ühe talismani, sest nagu ikka siin, olime sealgi kapustata. Kuid inimesed olid nii sõbralikud, et oeh, armusime Ukrainasse :) Ja käisime söömas! Ohh, muidugi olid kohustuslikud borš ja Kiievi kotlet. Teekaaslased kohtusid seal söögikohas täiesti juhuslikult oma voronežlastest sõpradega, siis käisime veel nendega kõik koos ühes megasuuures pargis, mis aga õhtul oli päris hirmus. Ja pärast läksime veel samma söögikohta: vareenikud ja blintsikud:) Ja muideee, meie hotelli lähedal asuvas poes müüdi Vana Tallinnat, võite kolm korda arvata, kes oli sellest nii vapustatud:D Kinkisimegi siis ühe pudeli poistele.
Ohhh, terve reis oli väga-väga hea. Ütleme nii, et kui ma siin mõnele viimasele nädalale tagasi mõtlen, on need suhteliselt hallid olnud, kuid see oli totaalselt värviline sel juhul. Ja meie reisikaaslased Aleksandr ja Jevgeni olid väga toredad, täiesti bezopasnõi ja nestrannõi reis. Ja nalja sai palju, no eriti meie kulul. Aga jaa, ma mõtlesin, et kui mul on dilemma, kas teha midagi või minna kuhugi, mis võib-olla on ohtlik, kuid kindlasti on väga meeliülendav, siis ma valin kindla peale mineku. Ei saa ju midagi tegemata jätta sp, et see VÕIB-OLLA pole hea valik. Aga ärge muretsege, mu sisetunne on mind ka Venemaal aidanud ja ma ikka väga võtan selle nõu kuulda :)
Рыбка'ga :)
"Я была здесь" :D
TERE ukraina keeles :)
See suur väljak.
Mmmm. Algne plaan, et ma Venemaal midagi ei söö ja täiega alla võtan, asendus sellega, et söön kõike ja just nii rasvast kui kätte antakse :D
Täiesti normaalne. Tolko v Rossii. Autojuht, vajuta nupule. :D
Vaatan su pilte täpselt sama näoga, mis see laama.. või kes ta ka ei ole.
ReplyDeleteBreeeet...Sa ju tead.
Laura, kuhu ma Sulle veel kirjutada saan peale Sakussaare, kui midagi on vaja kiiremalt rääkida?:) Ja aitäh sõnumi eest! Ma igatsen..
ReplyDelete